Raha ja teatri meetod

Raha, avalik ja erahüve

Lähenemine läbi ajaloo ja teatri meetod

1. Alustuseks

Kollektiivne ajurünnak: mis assotsieerub mulle sõnaga „raha“?
Kujude teater: „Raha tähendab minu jaoks …“
Kujude teater on loominguline ja lõbus vahend stimuleerimaks õppijaid keskenduma probleemile. „Skulptorina“ võib õppija vormida ja väljendada seda, mis tema jaoks seondub uute, õpitud teemade ja aspektidega. Kujude teater võimaldab grupisisest teadmiste vahendust ja seega vastastikust õppimist/õpetamist.
Osalejad jaotatakse kahte gruppi. Ühed on „skulptorid“ ja teised on „objektid“. Nad töötavad paaris. Oletame, et teemaks on raha. „Skulptor“ loob oma „objektist“ vormi, mis assotsieerub sõnaga „raha“. (Tähelepanu: juhendaja peab rõhutama, et loomise käigus peab jääma viisakaks.) „Skulptor“ annab oma kujule pealkirja, mis kirjutatakse paberile ja pannakse kuju ette. „Skulptorid“ lahkuvad ruumist. Peale väikest pausi tullakse ruumi tagasi ja ollakse näituse külastajad. Iga „skulptor“ selgitab kogu grupile, mida tema töö kujutab. Seejärel võivad osad vahetuda.

2. Teokarbid, sool, kuld ja õhk: raha ajalugu I

Sisend krediidiraha tulekuks (vaata Euro, work 4.0 & others)
● Probleemid:
– Raha kui vahend kaupade vahetamiseks; üleminek vekslitele; intressimaksete keel; kuld kui arvete tagatis.
– Krediit kui maksevahend (raha).
– Mis on raha kate? Kas rahal on sisemine väärtus (nagu kuld)? Kas tema kate on olemasolevad kaubad või riik?
– Probleemid, mis tulenevad raha hoidmisest.
– Kes loob raha?

3. Inglise Pank: raha ajalugu II

Sisend
●Inglise Pank ja kahe-tasandiline pangandussüsteem industriaalajastul
●Probleemid:
– Keskpanga roll.
– Panga eelarve.
– Miks krediidiraha süsteemis korrespondeeruvad võlad ja vara?

4. Sidusrühmade väärtus – osaniku väärtus

Sotsiomeetriat kasutatakse selleks, et näidata, kuidas ettevõtted on rahastatud ning luua seosed ettevõtete finantseerimise ja turu, kus ta tegutseb, vahel. (lihtsustatult).

Sotsiomeetria on välja töötatud psühhoterapeut Jacob L. Moreno poolt eesmärgiga näidata sotsiaalseid seoseid. See peegeldab sotsiaalset struktuuri, aga ka indiviidide positsiooni grupis. “Sotsiomeetria toob päevavalgele peidetud seosed, mis annavad grupile selle vormi: liidud, osagrupid, peidetud uskumused, keelatud agendad, ideoloogilised kokkulepped, „šhow staarid“.” (Moreno, vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Sociometry) Meie juhtumi puhul kasutatakse sotsiomeetriat, et iseloomustada sidusrühmade ja osanike väärtust ning nende erinevust.

Oletame, et meil on tegemist hambapastat tootva tehasega. Juhendaja selgitab, kes osalevad otsustusprotsessis tehase järgnevate aastate investeeringute kohta. Need on ettevõtte omanikud, panga juhatajad, ametiühingu esindajad, tarnijad, jõukad inimesed, kes pakuvad kasutusse oma vara. Kõik nad kuuluvad juhatusse ja mõjutavad otsustusprotsessi. Olenevalt ettevõtte õiguslikust struktuurist, võib sellel olla ka nõukogu. Sidusrühmade mudelis annavad pangad pikaajalist krediiti ja nende esindajad on juhtkomitee liikmed.

Kui hambapasta tehas kuulub aktsionäridele, siis otsustusprotsessiga hõivatud inimesed ja nende õigused osaleda oleksid teistsugused. See ettevõte saab oma raha peamiselt kapitaliturult. Rikkad inimesed investeerivad oma raha börsil (eeltingimus: ettevõte on seal noteeritud) ja ostavad hambapasta tehase aktsiaid. Aktsiad on kauplemise objektid ning nende turuväärtus on oluline. Turuväärtus sõltub ettevõtte reaalsest arengutasemest, aga  ka spekulantide poolt juhitud pakkumise ja nõudluse loogikast. Õigusliku raamistiku mõistes ei ole siin enam vajadust eraldada juhatust ja nõukogu. Siin on „Direktorite nõukogu“, mille liikmed valitakse aktsiate omanike poolt. Töölised ei ole kaasatud, samuti mitte ametiühingud ega tarnivad ettevõtted. Pangad annavad neile lühiajalisi laene, et võimaldada likviidsust.

Õppijad võtavad otsustusprotsessis osalejate erinevad rollid ja kehastavad stseenid, mis näitavad, kes on otsustusprotsessis osalejad ja, kes ei võta  otsustamisest osa. Ettevõtte sotsiaalne mõõtmine võimaldab otsustajatel nii kogeda kui ka saada teadmisi nendest struktuuridest.

5. Tänaste probleemide hädad: Keskpanga madala intressimäära poliitika

Ajalehe teater: Niisugune rollimäng kujutab endast katset luua Allasurutud Teater (Augusto Boal), andes auditooriumile pigem loomisprotsessi, kui et lõpetatud kunstilise teose. Need on välja töötatud abistama igaühte, kes teeb teatristseeni, kasutades ajalehest võetud uudist või mõnda teist kirjalikku materjali, näiteks poliitilise kohtumise aruannet, teksti Piiblist, teksti riigi konstitutsioonist, inimõiguste deklaratsiooni jne.

Ajalehe teater on oma põhivormilt küllaltki lihtne ja seda on kerge kasutada erinevates hariduslikes situatsioonides.
1. Ruumis on palju tekste, artikleid jne. Osalejad valivad ühe, millega nad tahaksid töötada.
2. Osalejad loevad teksti läbi (kasutades erinevaid lugemise meetodeid). Nad jagavad oma assotsiatsioone, ideid, arvamusi, poolt ja vastu argumente.
3. Osalejad loovad artikli põhjal stseeni.
4. Nad mängivad selle stseeni ette kogu grupile.
5. Arutelu: osalejad vahetavad arvamusi teema, oma tunnete ja tähelepanekute kohta.

6. Tagasiside

Missuguseid mänge ja harjutusi, missuguseid teatri meetodeid ma võin rakendada oma hariduslikus kontekstis? Missugused on vajalikud eeltingimused? Missugused on sotsiomeetria kasutamise aspektid? Mida on vaja selleks, et kasutada seda meetodit minu teema kontekstis?