Ökosüsteemiteenuste haldamine
Peipsi CTC korraldas õuesõppe sessiooni raames rollimängu. Treeningu põhiline eesmärk oli pakkuda algteadmisi majanduse põhimõtetest ja aidata täiskasvanud õppijal paremini mõista, kuidas töötavad turumajanduse tingimustes institutsioonid, mis tegelevad avalike hüvede jaotamisega.
Rollimäng on mäng, milles osalejad võtavad erinevaid rolle ja meeskonnatöö käigus lahendavad ülesandeid võetud rollist lähtuvalt. Järgides reeglite raamistikku improviseerivad osavõtjad vabalt. Nende valikud kujundavad mängude suunda ja tulemust.
Õuesõpe tähendab tavaliselt organiseeritud õpet, mis toimub õues ja sageli kasutatakse asukohaga seotud elemente ja/või teavet.
Selle treeningu käigus külastasid treeningust osavõtjad Ahja jõe ürgorgu Suure ja Väikese Taevaskoja piirkonnas. Ala kirjeldus on toodo allpool. Juhendaja tutvustas säästlikkuse, avalike hüvede ja ökosüsteemiteenuste kontseptsioone. Järgmisena said osalejad ülesande valida endale sobiva raskusastmega matkarada, jalutada mööda seda ja märgata ökosüsteemiteenuseid, mida see ala pakub. Neil paluti ökosüsteemiteenused klassifitseerida ning kirjutada töölehele. ( Worksheet )
Peale tunniajalist jalutuskäiku osalejad kogunesid ning arutlesid oma leidude üle. Nad mõistsid, et see on väga kaunis koht jalutuskäikudeks, looduse ja kõikide, selle ökosüsteemi poolt pakutavate kultuuriliste teenuste nautimiseks.
peale väikest teepausi paluti osalejatel kujutada ette, et nad on ettevõtjad järgmistes valdkondades: puidutööstus, hüdroenergia,turismindus või lihtsalt ärimehed, kes arvavad, et siin oleks kasumlik ära ajada. Inspiratsiooniks paluti vaadata oma töölehti, kuhu eelnevalt oli märgitud ökosüsteemiteenused, mida see piirkond pakub. Meeskonnatöö tulemusel koostati algne äriplaan. Kõik meeskonnad tutvustasid oma äriplaani, millele järgnes arutelu.
Lõpuks paluti osalejatel kujutada ette, et nad on Riigikogu liikmed ja nad peavad hääletama ettepaneku poolt muuta Ahja jõe ürgoru, Suure ja Väikese Taevaskoja piirkonna omandivormi nii, et see hakkaks kuuluma eraomandisse. Enne hääletamist võttis juhendaja kokku, mida olid osalejad arutlenud peale jalutuskäiku ja mida nad olid rääkinud peale äriplaanide tutvustust.
Ahja jõe ürgorg. Suur ja Väike Taevaskoja
Suur ja Väike taevaskoja
Ahja jõe ürgoru kaitseala on loodud 1957 aastal ja on seega üks vanemaid kaitsealasid Eestis. Selle kaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe maastiku terviklikkus – kõrged nõlvad koos liivakivi paljanditega, mets, mis kasvab ürgoru nõlvadel ja niidud oru põhjas.
Kõige tuntum paljand on 150 meetri pikkune ja 24 meetri kõrgune Suur-Taevaskoja. Paljand, jõgi, niit ja pime okasmets moodustavad koos võimsa ja emotsionaalse vaatepildi nii, et see koht on sajandeid olnud kuulus pühapaigana. Väike-Taevaskoja on liivakivipaljand, mille kõrgus on kuni 13 meetrit.
Vastavalt legendile on tulnud nimi Taevaskoja sellest, et Eesti Jumal Taara kasutas seda kohta kogunemisteks. Teise legendi järgi olla Vanapagan olnud nii vaimustuses selle koha ilust, et ehitas siia endale palju erinevaid ruume/koopaid (näiteks Neistikoobas jne.) ja andis kohale nimeks Taevaskoja.
Pargi maastikus domineerib mets, valge ja kuiv nõmme- ja rabamets, kus kasvavad peamiselt mänd, lepp ja kuusk. Jõgi voolab läbi metsa. Siin on võimalik näha mitmeid haruldasi taimeliike:austria roidputk (Pleurospermum austriacum) (II kategooria kaitsealune liik) ja limatünnik (Sarcosoma globosum) (I kategooria kaitsealune liik). Siin on võimalik näha ka Ahja piirkonna kõige tuntumaid linde: eredavärvilist jäälindu ja valgekõht-vesipappi.
Siin asub ka Saesaare paisjärv, mis moodustus aastatel 1951 – 1953, kui ehitati hürdoelektrijaam. Enne hürdoelektrijaama rajamist asus piirkonnas Eesti kõige suurem ja kaunim kärestikuala. Suviti on võimalik Saesaare paisjärvel teha 45-minutilisi reise jõelaevaga Lonny. Jõelaeva reisil saavad külastajad imetleda kauneid vaateid männi- ja kuusemetsaga kaetud paljanditele.
Mõlemal pool oru nõlvadel on matkarajad, mis looklevad üles ja alla mööda oru nõlvu: üle samblikuvaiba ja kohtades, mis on paljandi servale lähedal, luues imelisi vaateid metsale ja jõele. Ahja jõgi oma rahuliku vooluga ja ileliste loodusvaadetega on hea kohta algajale kanuutajale. Teisalt, kevadel, suurvee perioodil, kui jõe vooluhulk ja vooluukiirus on suuremad, siis pakub jõgi elamusi ka kogenud kanuutajale. See on hea koht jalutamiseks, sörkimiseks, meditatsiooniks, puhkuseks jne.
Räägitakse, et iga eestlane peaks vähemalt kord elus seda kohta külastama.