Avakohtumine Berliinis, 1 – 3. detsember 2016
weltgewandt kutsus Prahas, Tartus ja Londonis asuvate partnerorganisatsioonide esindajad esimest korda kokku Berliinis. Me tulime kokku, et õppida üksteist tundma ja koos planeerida projektiga seotud tegevusi ja nende tulemusi. Enamgi veel, grupp õppis mängulisi viise, kuidas käsitleda majandusteemasid. Me arutlesime ka erinevaid, jooksvaid Euro-tsooni probleeme. Osalejad tõstatasid küsimusi ja kaalutlusi, mis peegeldavad nende riikides toimuvaid avalikke debatte ühiskondlike probleemide üle. Me leppisime kokku, et Euroopa probleeme tuleb analüüsida riikidevahelises dimensioonis.
Teised kohtumised leiavad aset Londonis (märts 2017), Prahas (juuni 2017), Tartus (november 2017) ja Berliinis (veebruar 2018)
Õpetamine/treening Londonis, 7 – 11. märts 2017
Projekti käigus viime läbi kaks õpetamise ja koolitamise sessiooni, mille käigus jagame didaktilisi oskusi majandusteema õpetamiseks. Esimene treening (töötuba) leidis aset Londonis, märtsis 2017. Me keskendusime a) tööle ja tööjõu tulevikule, aga ka b) rahale.
Me alustasime klassikalise slaidiesitlusega, tutvustamaks tööjõudu, turge ja tööstust 4.0. Seda kombineeriti väikeste harjutustega, mis demonstreerivad tööjaotust ja mida on vaja, et organiseerida kauba tootmist. See, mida osalejad õppisid, seda rakendati hiljem lühifilmi (stop motion animation) tegemisel. Moodustati väikesed grupid. Õppijad arutlesid ja otsustasid, millisele alam-teemale süveneda, arendasid lühikese jutu ja filmieksperdi abiga loodi lühike film. Seega filmi tegemist kasutati kui tööriist, et aidata aru saada teema mõnedest aspektidest ja kogeda oma loovust ja ressursse.
Raha on keeruline teema, kuid ajalugu aitab leida tee mõistmiseni. Osalised jälgisid kahte elavat loengut krediidi arenemisest ja kuidas tekkisid rahatähed ning paberraha. Nad arutlesid intressi keelamist kui võimalikku modernse krediidisüsteemi alguspunkti. Teises fookuses oli Inglismaa pank ja põhjused niisuguse institutsiooni rajamiseks. Tekkis küsimus, milline ankur peaks rahal olema, kas kuld, bensiin, asjad ja teenused, tööjõud?
Peale neid sisendeid olid kõik õppijad kutsutud kogema mänge ja harjutusi, mis juhatavad sisse järgmise meetodi, teatri. Peale seda transformeerivad nad oma uued teadmised, huvid või küsimused „skulptuurideks“, mida vormitakse oma kolleegidest. See oli osa kujude teatrist, üks teatritehnikast, mida arendas Augusto Boal poolt („Theatre of the Oppressed“). „Kujud“ olid varustatud siltidega ja kujude loojad lahkusid ruumist. Nad tulid tagasi kui muuseumi külastajad, kes selgitavad üksteisele oma „kunsti objekte“. Tekkis küsimus, mis on selle teatri tegemise eesmärk.
Seejärel rakendasid töötubades osalejad sotsiomeetria meetodeid selleks, et avastada, mida tähendab termin „sidusrühmade väärtus“ ja „aktsionäride väärtus“. Osalejad mõtlesid nagu ettevõtja, pank, ametiühingu liikmed, tootmismaterjali varustaja (sidusrühmade väärtus) või rikas inimene, kes on huvitatud aktsiate omamisest, börsimaakler, hindamisagentuuri analüütik jne (aktsionäride väärtus). See aitas selgitada mõisteid ja rõhutada erinevaid, eksisteerivaid turumajanduse skeeme.
Majanduse arengu mõistmist saab korraldada läbi debattide praeguste ja „tuliste“ makromajanduse teemade. Me oleme valinud keskpanga madala intressi poliitika – kõlab neutraalsemalt kui kaks partnerit ei paikne euro riikides – ja esitasime ajalehe teatrit. Väikesed grupid loevad ja arutlevad korraldaja poolt antud ajalehe artiklit. Seejärel õppijad lavastavad oma interpretatsiooni artiklist.
Kõik need teatril põhinevad lähenemised võimaldavad sügavamat grupiseost ja stimuleerisid diskussiooni. See oli kombinatsioon „vana kooli“ õppemeetoditest ja võimalusest luua midagi oma käte, südame ja ajuga, mis muutis töötoa rikkamaks.
Projekti kohtumine Prahas, 23. juuni 2017
Mis asi on turg? Kuidas seletada seda, mida inimesed kogevad oma igapäevaelus? Projekti kohtumisel Prahas, 23. juunil 2017, arutasid partnerid erinevaid turu interpretatsioone nii uus-klassikalisest seisukohast kui ka Prantsuse ökonomistide poolt välja töötatud konventsioonide majanduse mudelist lähtuvalt. Kas turg on midagi, mis ilmnes evolutsiooniprotsessis? Või on see sotsiaalsete protsesside, sealhulgas läbirääkimised ja kokkulepped kvaliteedis, uute toodete turule toomine ja uute turgude kindlustamine, tulem? Või peaksime me kujutama turgu kõige selle seguna?
Järgides eelpool nimetatud küsimusi, jätkasime arutelusid majandusteadusest ja meetoditest, mis võimaldavad teha majandusliku kirjaoskuse omandamise huvitavaks ka tööturul ebasoodsas olukorras olevatele õppijatele.
 |
 |
Meie kohtumine algas informatsiooni vahetamisega projekti tulemuste kohta. Koordineeriv partner esitles esialgset majandus-poliitilise õppematerjali kontseptsiooni. Tšehhi partner viis läbi karjäärijuhtimise oskuste harjutuse, andes sellega ülevaate, mida plaanitakse teha järgmisel õpetamise/treeningu sessioonil Tartus/Eestis. Eesti kolleegid esitasid ülevaadet kavandatavast säästva arengu õppeprogrammist. Kuna projekt keskendub majandusliku kirjaoskuse õpetamise loomingulistele lähenemistele, siis nauditi mänge ja harjutusi, et stimuleerida loomingulisust, sidusust ja heaolu.
Õpetamine/treening Tartus, 7 – 11. november 2017
Projekti teise, 5-päevase töötoa, korraldasid Peipsi Koostöö Keskus (Eesti) ja EDUcentrum (Tšehhi). Töötoa teemadeks olid keskkonnaökonoomika/avaliku sektori ökonoomika ja oskused isikliku elu juhtimiseks.
Keskkonnaökonoomika sessioon algas valdkonna tutvustamisega ning andis ülevaate majanduse ja ühiskonna seostest keskkonnaga. Isikliku elu juhtimisoskuste sessioonis õpiti tundma majanduse põhiprintsiipe, mis võiksid aidata täiskasvanud õppijal paremini mõista, kuidas turumajanduse institutsioonid töötavad ning kuidas nemad (täiskasvanud õppijad) saavad majandus-alaseid teadmisi ja oskusi kasutada oma isikliku elu situatsioonides. Üldine eesmärk oli vahetada parimaid praktikaid täiskasvanud õppijale sobivate õppemeetodite ja vajalike teemade osas.
Kuueteistkümne osaleja jaoks algas õppetöö Taevaskojas (Põlvamaa) õuesõppe tegevustega. Esmalt said nad informatsiooni ökosüsteemi teenuste kontseptsiooni kohta. Kohapealseks ülesandeks oli tutvuda piirkonna ökosüsteemi teenustega ning diskuteerida nende kasutuse üle kui a) majapidamise liige, b) ettevõtja, ja c) Riigikogu liige. Mida sa teeksid, kui sa oleksid selle piirkonna omanik? Kas sa rajaksid siia toiduäri? Või pakuksid kultuuri- ja treeningüritusi, et suurendada inimeste teadlikkust vajadusest kaitsta loodust? Või nõuaksid maksude tõstmist, mille arvelt oleksid valmis lubama kogukonnal siin korraldada kultuurilisi projekte ning võtaksid tööle õpetaja, kes jagab teadmisi keskkonnast ja loodusest? Me vaatlesime erinevaid argumente erinevate võimaluste jaoks …
Tagasi Tartus, vaatlesid õppijad klassikalise majandusmudeli elemente ja said teada, miks turg ökosüsteemi teenuste puhul tõrgub. Eesti partner, Aija Kosk, esitas mõned Adam Smith’i (1723-1790) poolt sõnastatud olulised eeldused: näiteks, inimene on oma loomult isekas ja ainult oma heaolu nimel tegutsev olend, tootmise ja tarbimise põhiline eesmärk on suurendada ühiskonna rikkust, turgu võib vaadelda kui isereguleeruvat süsteemi. Läbi ülesannete ja mängude avastasid osalejad, missugune on ettevõtte põhiline eesmärk (kasumi maksimeerimine), majapidamise põhiline eesmärk (heaolu maksimeerimine) ja diskuteerisid erinevate heaolu interpretatsioonide üle.
EDUcentrum’i (Tšehhi partner) poolt läbi viidud isiku arengu juhtimise treening oli pühendatud otsuse tegemisele, selle eeltingimustele ja ka tagajärgedele moodsas ühiskonnas. Iga osaleja kasutas ärimudeli nn „kanvaad“, oma isikliku arengu analüüsiks. Vastates „kanvaa“ küsimustele identifitseeriti vajalikud muudatused ja töötati välja tegevuskava. Need osalejad, kes töötavad õpetajate või nõustajatena, said sellest sessioonist juurde ühe vajaliku tööriista. Teised nautisid mudelit isikliku arengu perspektiivist.
Viimane ettekanne tõi välja rea meie majanduslikus mõtlemises esinevaid tõrked ja pettekujutelmi ning esitas nende kohta rea näiteid, sealhulgas riski vältimise ja ebaratsionaalse käitumise kohta.
Iga päeva lõpus, aga ka kogu treeningsessiooni lõpus, oli aeg tagasiside andmiseks. Missugust osa sellest treeningust saan mina oma hariduslikus kontekstis kasutada? Kuidas? Debatid treeningu lõpus viidi läbi „kalabasseini“ meetodil.
Õppesessiooni lõpus tuldi tagasi säästva arengu põhimõtete juurde ning osaleti „mängus toiduga“. Eesti partnerid valmistasid ette imelise kohvipausilaua, millel oli bio-toit, kohalik toit ja „normaalsed“ toiduaineid. Iga osaleja võis valida laualt endale meeldivad toiduained, kusjuures tuli meeles pidada ja üles märkida, missugust toitu valiti. Peale sööki anti ülevaade ressursside mahust, mida erinevate toiduainete tootmine ja transport nõuab. Vahel oli informatsioon hämmastav …